Elulugu

Vilhelmine Kuurberg (26/07/1913 – 23/11/1988), neiuna varasemates allikates ka Wilhelmine Pärnamäe või Pernamäe, sündis Vesina talus Vaivina külas Vaivaras Virumaal vana kalendri järgi 13/07/1913, uue järgi 26/07/1913 pere viimase lapse, kaapekakuna. Seoses Eesti Vabariigi tekke ja 1919. aasta Maareformiga saadi Veskimäele Päite külla Voka valda asundustalu ning pere kolis järk-järgult sinna.

Haridusteed alustas Minni 1922. aasta sügisel üheksa aastasena Päite külakoolis. Kuna seal rohkem kui kolm klassi polnud, läks tüdruk edasi õppima Voka kuueklassilisse kooli, mis oli just avatud. Õppida talle meeldis, eriti paelus kirjandus, geograafia, laulmine ja joonistamine, aga ka deklameerimine. Vilhelmine osales alati koolinäidendites, laulis ka solistina. Peale lõpetamist käis õpetaja Minni vanematega rääkimas ja palus tüdruku saata Rakvere seminari eksamitele, ent rahapuudusel seda siiski ei tehtud. Lühiajaliselt sai neiu haridusteed jätkata Jõhvi Ühisgümnaasiumis. 

Wilhelminel oli suur huvi muusika vastu, ta käis klaveritundides, ent kuna kodus pilli polnud, jäi harjutamist väheks. Küll oli neil kodus vennale kingitud suupill, mis sai õega koos ribadeks mängitud. Veel harjutas ta mõnda aega viiulit, kui lõpuks sai 20. sünnipäevaks peiult kingiks kitarri.

Oma tulevase abikaasa, Willem Kuurbergiga kohtus Wilhelmine 05/11/1929 Harjumaal Raasiku vallamajas toimunud tuletõrjujate peol, ent abiellumisega otsustati oodata kuni noormees saab 30. aastat vanaks, pulmad peeti 20/06/1936. Willem oli pärit Raasiku ligidalt Haljavast, suure pere esimene poeg tegutses mehhaniseeritud puutöökojas ja tuuleturbiini abil käijanud veskis. Wilhelmiinet võlus mehe ladus olek, hea naljasoon, vaba esinemine ning tark jutt. 

Esiklaps Vaike sündis kaks aastat hiljem, 29/06/1938. Teine laps, Vello sündis 21/01/1943, kahjuks laps suri pooleteistaastasena 02/10/1944 sepsisesse. Kolmas laps, samuti poiss, sündis 26/09/1945. Enne seda oli abikaasa suvel arreteeritud, Vilhelmine pani pojale nimeks mehe järgi Villem.

Ka Vilhelmine küüditati koos lastega 26/03/1949 Krasojarski Krai Minussinski rajooni, kus elati esialgu muldonnis ehk semljanka's. Esimesel ja kõige külmemal talvel töötas naine viljadokis, seejärel lambakarjas kui sai viimati töö kodu lähedale sigalasse. 07/05/1955 tehti mitteametlikud pulmad Einart Rauaga ning novembris sündis neile tütar Lehte. 

Peale Stalini surma hakkas rahvas passe tagasi saama ja võidi kodumaale tagasi pöörduda. Minni sai isikutunnistuse tagasi varem, ent ta otsustas ootada ka Einardi dokumentide saabumise ära ja nii tuldi 1957. aasta veebruaris koos Eestisse, Parila külas asunud mehe isatallu. Esialgu sai ta tööd sovhoosis, hiljem läks aga Raasiku haiglasse õeks.


Koostatud 
18/02/2018

Viimati muudetud

25/04/2021